Täna oli mu tütre 18 aastase sünna. Andsin eile 1000 eek, et ta ostaks reisikohvri. Plaanisin tulla Kanutisse tund aega enne Madist, kellega hakkame siis valgust riputama. Revo on seljaga haiguslehel. Selja närv annab taas tunda. Madis oli meile kolmeks tunniks appi palgatud. Kanutisse saabudes avastasin, et olin 2 tundi enne Madist. Nu, mis siis ikka. Riputasin tagaseina ja teipisin põranda lahti. Otsisin prozed välja ja kaks tundi oli möödunud. Madis tegeles järgmised 2 tundi sellega, et puhastas lage vanadest juhtme pundardest. Viimase tunniga riputas meie lambid. Teises saalis oli ka lastekas lõppenud. Läksime koos sööma. Rääkisime Viljandisse esinema minemisest. Et kuidas oleks see võimalik, et meil ei kuluks 10 tundi ehitusele ja 2 tundi maha võtmisele ja seal vahel veel etenduse mängimine. Otsustasime, et teeme lepingu. Kell 14.00 saabume kohale ja selleks ajaks on riputatud kõik lambid vastavalt ette saadetud valgusplaanile. Ja kui see ei ole võimalik siis me ei esine. Ükskord tuleb hakata enda eest seisma.
Krahli baaris serveeriti meile jääkülmad krevetitorud. Otsustasin kohe alustada lepinguelu. Mina maksin sooja söögi eest ja tahan seda ka saada. Saatsime oma söögid kööki tagasi. Ettekandja oli lahke. Köök saatis aga meie söögid tagasi, põhjendusega, et külmad krevetid teevadki torud külmaks. Siin ei ole midagi õiendada. No pagan, ma olen Krahli baaris söönud viimane 10 aastat kreveti torusid ja need ei ole alati külmad! Meie lepinguelu lõppes tõdemusega, et mis siis ikka. Mina olen loll. Sõime külmad torud ära, sest kõht oli pagana tühi. See sama oht on ka Viljandiga. Mitte midagi ei ole teha, life is a bich and then you die.
Kell kümme jõudsin koju. Panin hapuks lõinud kitse piimale tule alla. Täna teen kohupiima ja homme öösel tuleb sellest juust. Esmaspäeval saab seda maitsta esika laual.
ma ei oleks alla andnud, külmadele krevetitorudele siis.
ReplyDelete