Meil oli ZUGA koosolek. Sain targemaks.

Minu arusaamad töö tegemisest on hoopis teistsugused, kui zugal. Helen ei oska ja ei taha kirjutada mitte midagi internetti. Ta kirjutab paberi peale. Pliiatsiga. Nad ei kavandi kunagi facebooki tulla. Kaja ise tahab neid asju hirmsasti teha. Kui tahad siis las teeb. Tegin ettepaneku neid Heleni kirjutisi siis tänaval  inimeste taskutesse poetada. Ei usu, et midagi juhtub.

Pekki, nagu delfi kommentaarium juba. Kui sina kunstnik nii väga tahad seda teha siis tee. See ei puutu meisse. See ei ole oluline töö. Oluline töö algab prooviruumis.

Miks ma endiselt arvan, et kõik peavad minu moodi olema ja sama moodi asjadest aru saama. Korrutan endale siis taaskord põhitõed:

Kui teed tööd ZUGAga siis;

1. ei ole vaja tahta nii palju

2. ei ole vaja olla nii kiire

3. ei ole vaja võtta zugat hirmus isiklikult (kui keegi küsib, mis teed, püüan edasipidi zuga asjad ära unustada ja räägin ikka isiklikest asjadest)

4. Jarmo hilineb nii ku nii

5. järgmine nädal saab olema põnev nii kui nii