Tuli Kulka vastus. Igaüks saab 10 000, et siis hea plaaniga 2 kuud tööd. Produtsent kutsus meid kokku. Meie aga ei saa tööle tulla. Meile ei ole makstud poole aasta palka. Räägime oktoobris, kui kuupalk hakkab jooksma.
August 2010.
Oli ruttu-ruttu vaja pilti ja korterit ja teksti ja kuupäevi. Kaja oli Rootsis lavastamas elu esimest ooperit. Tiina oli Norra mägikülas, kus puudus telefonilevi perega puhkamas. Jarmo pidi tulema alles laupäeval Tallinna ja Helen oli juba Tallinnas. Telefon ja e-mail veidi aitasid aga kui endal asjad segased, siis ei aita ka tänapäeva tehnoloogia. Ühesõnaga. Korterit oli otsinud ainult Tiina. Oma koduähedal asuva Uue Maailma Seltsimaja. Jarmo ei olnud sellega nõus aga paremat polnud tal pakkuda. Telefoni arve hakkas lähenema 1000 eekile.
Etenduse pealkirjaks sai: "Kohe näha, et vanad sõbrad"
Valisime välja ka pildi.
2. september 2010.
On käidud Uue Maailma ruume vaatamas nii üksi, kui ka paarikaupa. Tiina ja Helen ei kutsunud Annit, meie produtsenti kokku saamisele, arvasid, et on pingevabam. Anni solvus.
Kohtume 2.septembril Seltsimajas. Jarmo hilineb. Noh, on kõik ootusärevuses. Helenile ei meeldi kindlalt, Tiina hakkab mõttega harjuma, Kajal on päriselt ükskõik, pea asi, et tuleks otsus, Jarmo on vastu, Kallele meeldib. Kindlasti ei hakka ta korterit Kanuti lavale ehitama. Kiire kõne Annile, tema on heatahtlik ja annab lootust, et asju annab korraldada. Otsus tehtud, meie ruumiks saab Kanuti Black Box, Tallinna Vanalinnas.
Järelikult jääb ära Uue maailma Festivali keika. Jääb veel üle arutada, mis me Vertikaalstardil näitame. Tiina ja Helen teevad matkatantsu, Kalle mängib suupilliga taha mussi. Pakume välja, et Jarmo teeks presentatsiooni joonistega ja ilma hääleta. Kaja mängib oma nimemängu, samuti ilma hääleta. Kaja on nõus. Jarmo ei ole. Tema mõte on oluline, mitte visuaal. Hakkab vaidlus pihta. Mis meie etenduses on üldse oluline. Unustame ära vertikaalstardi räägime etendusest.
Pärast isiklikke solvanguid otsustame, et me ei saa kunagi etendusse ühte teemat, millega kõik nõus oleksid.
Geniaalne mõte Jarmolt: “Teeme nii nagu filmis, et iga üks ajab oma rida ja ühel hetkel saavad kõik tegelased kogemata kokku. See kestab 5 minutit. Siis lähevad inimesed taas oma teed. See 5 minutit aga oleks täiesti kummaline ja uus situatsioon. Selle võik lavastada keegi teine”
Kaja: “Väga kõva mõte”
Tiina: “Keegi teine on hea mõte. Keegi, kes aitaks minu sees olevaid mõtteid välja tuua”
Helen: “Mina tean väga hästi miks ja kuidas ma tahan matkatantsu tantsida”
ZUGA ruulib.
Jutt läheb kiiremaks mõtted lendavad. Kes see võiks siis olla
Esimesena tuleb pähe Laur - ta ei tapa kunstnike mõtteid
Nüganen, Jalakas - need ei pea tantsust lugu ega oska seda lugeda
Hussar - tekstipeer
Mart - ta tunneb meid liiga hästi
See võiks välismaalane olla!
No ma võin Smedsile küll kirjutada
Krõõt - ei taha
Rubato Tantsukompanii - liiga tantsuline
Morten
Lehman - ta tunneb meid samuti liiga hästi
See kõik on naljakas. Mõelda vaid, sa võid kutsuda, keda tahes. Plaan tehtud. Me saadame mõned kutsed välja. Pakume lennuki pileti, öömaja, päevaraha, veini ja sauna. Töö meetod saab olema selline, et meie näitame ette oma isiklikud lõigud. Tema vaatab. Mõtleb ja lavastab meiega 5-10 mintsase etenduse, mille meie sätime kuhugi keskele sisse.
Kaja saadab kirjad oma tuttavatele. Jarmo oma tuttavatele. Helen korraks piiksus, et mis siis küll saab, kui kõik vastavad. Siis valime, ülbitses ZUGA.
No comments:
Post a Comment