no nii ja Jarmo kohe tegigi selle grupi sinna facebooki

Helen ja Kalle ja Tiina ei vastanud midagi. 

Järgmine öö näen taas und:

Kaja: Kas keelegil on seda facbooki gruppi vaja. 

Jarmo: Jah muidugi, siis me saame publikut.

Tiin: No see võib ju olla.

Kaja: Aga miks sinna keegi ei kirjuta siis midagi? 

Helen: Mina ei oska.

Kalle: Mul pole kontotki.

Kaja: Kui mina üksi sinna kirjutama hakkn, siis seda ei ole vaja. Mina võin kirjutada oma nime alt.

Kõik on nördinud.

Hommikul ärkan üles ja saadan taas viisaka küsimuse laiali. Sealjuures olen teinud "ZUGA teab tõde" täiendused ja parandused. Keegi ei vasta midagi. 

Ahjaa Kädi tõlkis meie pressi lõigud inglise keelseks. Maksame selle eest talle siis 5 eurot üks leht. Oma stipist. Tiina lubas panna ka need kodukale üles. Nii ta tavaliselt teebki, kui lubab. 

Muidugi rahast peab kah rääkima. Näkku saime siis Kulkalt toetus 500 eur, poole aasta töö eest. Nüüd on jäänud alles 495eur.

Andres Noormets ei taha või ei saa meiega teha 5 päeva tööd. Arvab, et kolmest piisab. Saadan talle nõudmise, et ta ikkagi leiaks veel need 2 vaba päeva meie jaoks.  Kirjutan ka Kristale, kes on lätlane ja huvitav filmitegija. Äkki tema tahaks meie sketse seal riias üles filmida ja monteerida. Aga ZUGA puhul ei või kunagi kindel olla, kas ka neile see inimene sobib. Jarmo tahtis saada 3 erineva inimesed CVd ja näiteid tehtud töödest. natuke imelik on neid küsida, kui ta on minu vana sõber. Aga eks ma ajan siis ZUGA kaela, et mina ei saa midagi otsustada, meil on selline kompanii, kes tahb valida. Piinlik aga paratamatu olukord.

Panen siis ise mõned väited kirja, teiste eest kah:

TIINA: Kui ma päriselt mõtlen, siis ma ei tean

KALLE: Mina olen karu. Muusika ei kasvata kedagi ümber.

HELEN: Ma ei oska.

Keegi  ei vasta. Andres kah ei vasta.

On igav. Tundun endale nagu "muhv nõudmiseni"

No nüüd hakkasid inimesed kirjutama.

Tiina: Mulle sobib niimoodi.

Hetkel ei oska ma midagi väita, millegagi ise rahule jääksin.

See, mis Kaja kirjutas, on päris tabav.

Jarmo: 

mul on mõned ettepanekud. 

Lõik mis algab lausega  "ZUGA teab tõde" on tööpealkiri.

Lõpu poole on juttu sellest, et "... kõik peab olema mõistlik, sinu CV ja motivatsiooni kiri peavad sisaldama sõpru ja tuttavaid keda sa tunned" 

Minu arvates peaks siin olema ka viide, et motivatsioonikirjas on kohustuslikult vabatahtlik kasutada teatud kindlaid väljendeid, klišeesid, mis peaksid sind näitama lugejale kui ilus, osav, andekas jne ma olen. Loomulikult ka toetuskirjad sõpradelt ja tuttavatelt (mis tuleb endal valmis kirjutada).

Sõnastaksin "eitavad" laused ümber "jaatavateks". Sest, minu arvates, tekib siis enam võimalusi selle lausega/ väitega toimetada. Need laused/ väited kõlavad siis optimistlikumalt, positiivsemalt ja hiljem laval kui tegemise käigus selgub, et see väide ei pea paika, tekib pigem heatahtlik reaktisoon, isegi naljakas. 

Pakun välja variandi, et väited võiksid kõlada 

Jarmo: Armastus on kõikvõimas

Tiina: Kui ma päriselt mõtlen, siis ma tean

Helen: Mina oskan

Kaja ja Kalle väited on ok. seal ma ei soovi midagi ümber sõnastada. 

Vb on see jutt jabur, kuid pidasin vajalikuks kirjutada.

jarmo

Helen ja Kalle vaikivad endiselt sügavmõteliselt. See on ikka huvitav, kui sa oled vait siis sa jätad targa inimese mulje. Kus te targad nüüd siis olete. Ütelge ometi midagi. Mina loll pean siin vilkuma.

Muudan siis suhtumist veidi positiivsemaks ja mõtlen Jarmo abiga uued väited ja panen need sõprade suhu:

JARMO: Kunst=Teater; Teater=Meelelahutus; Meelelahutis=Äri; Äri=Kunst

Armastus on kõikvõimas! Kõik inimesed on head!

KAJA: Laul on see, kui ei ole riimi, ei ole muusikat, ei ole sõnu, on ainult korduv refrään, vaheldumisi millegagi. Lätlane on rikkam kui eestlane.

TIINA: Kui ma päriselt mõtlen, siis ma tean

KALLE: Mina olen karu. Õnneks minu muusika ei kasvata kedagi ümber.

HELEN: Ma ei vaiki kunagi sügavmõtteliselt.

Heleni kallal tahaks ikka veel norida. Ma ei saa kirjutada, et ta oskab, niimoodi positiivselt.  Sest see väide olekski puhas kuld. Ta oskabki ainult ei taha. Ta nii hirmsasti kardab loll välja näha, et ka kõige kiftimad mõtted sosistab ta Tiinale või minule kõrva, et meie seda siis kõva häälega edasi ütleksime. Ja kui siis keegi arvab, et see ongi hea mõte, mida tavaiselt arvataksegi, siis Helen ajab huule torru ja on solvunud, et see oli ju tema idee. Miks keegi teda ei kiida. Pekki Helen tee oma suu ise lahti. 

Ja Kalle kah. Kirjutada sa ju oskad. Sina oled meie kõige parem õigekirjutaja ja inglise keele grammatika tundja. Halloo, nüüd sul ei ole enam seda mugavat vabandust, et sa ei saa rääkida.