uus tantsu arengukava

Lugesin tantsu arengukava ja saatsin Triinule kirja:

Tere Triinu,

mõned kommentaarid:

 1. "Tantsukunstnik on erialase hariduse ja kogemusega ühiskonna poolt aktsepteeritud isik, kes on professionaalsel tasemel ja tasu eest toonud välja oma loomingut viimase 5 aasta jooksul ning see on avalikkusele nähtav ja ligipääsetav."

Minu isiklik mure aga arvan, et sellisedi kunstnike, kellel ei ole erialast haridust saab olema veel ja veel. Äkki paneks ja asemele või. See on ju üldlevinud tava ja mu meelest ka väga vajalik, et haridust ei pea olema. Ikka enda näite põhjal, selline lause kõlab kuidagi nii, et te tahate eemale lükata kunstnike, kellel ei ole haridust. Aga see ei ole ju õige. Vabalt võib tantsukunstnik olla ka mingi teise haridusega inimene, kes on hakanud seda tegema ja on tunnustatud ja puha.

 2. "Tantsu loovisikute tasustamisel on kindlad alused. "

Siinkohal meenub mulle see residentuuride programm, mis te olete koos 2.tantsuga välja mõelnud. See on küll hea, aga kui see võtab võimaluse lisa taodelda, siis sellist KINDLAT alust ei ole vaja. 

3. "Riiklik tegevustoetus on piisav 10 uuslavastuse väljatoomiseks aastas läbi agentuuride ning nende esitamiseks 10 korda erinevates Eesti linnades."

Kas ma näen tonte? Kui agentuurid hakkavad võtma kogu Kulka raha endale, siis mu meelest ei ole see eluterve. Kindlasti peaks agentuuridel olema raha, et tuua välja ka etendusi, mitte ainult enda palgaks, aga kogu riiklik rahastamine ei peaks minema läbi agentuuride.

Ilmselt te ei olegi nii mõelnud. Seal on veel kirjas loometoetused ja muu. Aga mul tekkib hirm, et riigiga rääkides on riigil nii mugav sõlmida teiega leping, et jah. ja siis kaob vabakutselisel omapäi toimetamise võimalus.

Postiivselt võiks ju tulevikus olla nii, et agentuurid on tugevamad. Läbi nende saab teha kindlamaid, müüvamaid, publikule orjenteeritud asju. Aga iga üksikisikul ja trupil PEAB jääma võimalus agentuuri väliseks/vabaks/ tegutsemiseks.

Need olid kommentaarid enda mätta otsast. Aga ega ma mujalt väga ei oskagi vaadata.

kaja

zuga

Triinu vastas ruttu. Tänas kaasamõtlemast ja lubas tõstatada teema 1 ja 2.

Kolmandast ta väga aru ei saanud. Teadagi. Samas ta kutsus mind osalema aruteludel. Mina muidugi lähen, kui olen kogemata Tallinnas. Ilmselt aga ei ole. 

Siin ongi hea taas mõelda, et kus ma siis olen. Kui mul ei ole tööd, siis on hea olla metsa sees Pardimäel. Nosida oma porgandeid ja teha lehma onuga vahetuskaupa. Et tema annab mulle piima ja mina viin talle juustu vastu. Või siis jälle, kui mul tööd ei ole siis olla Helsingis ja keeta suppi. Mõlemalt poolt vaadates on pagana pikk tee tulla Tallinna ühele koosolekule. Veel lisaks igaks juhuks, et äkki on tööd, korterit pidada Tallinnas ei jõua. Ja oi, kui kurjaks kõik saavad, kui sa ütled, et sinu sõidukulud proovi ja tagasi on 30 eur. Või veel hullem 60 eur. Helsingist. Oleme selle etapi läbinud Kallega. Ja siis veel see öömaja. Ei tahaks nagu enam Kanuti keldris magada. Ega Kanutki ei taha meid seal enam elamas näha.

Mõtiskluse mõte oli siis, et ma ei suuda minna sinna koosolekule aga kui ma ei lähe, siis organisatsioonid, produtseerijad ja koolid kirjutavad sinna sisse oma ainuvõimu ja unustatakse taas kord see ERAISIKU võrdne VABADUS ja kohustus ja õigus toimetada.

Ja miks ka küll Mairikaga ei ole sel teemal rääkinud…. See on mõtlemisaines meile mõlemale.