Wednesday, January 4, 2012

"ZUGA teab tõde"


25.12.11


tere, 
alustame taas algusest. Uus aasta ja puha. ZUGA on hakanud taas toimetama. 

Kaja kirjutab zuga uuest aastast: Veel ei ole aeg hakata taibukaks. ZUGA tahab oma tõega lajatada vaatajale vastu pead. Olla loll, selleks, et tuua vaataja välja mugavuspositsioonist. 

Tiina kirjutab vastu: ma ei tea ise ka täpselt, mis. Kas asi on minu korralikkuses või ... Kuidas me seda vaatajat mugavustsoonist välja tooma ja mis tõega me talle lajatame. Lihtsalt kui hakkan selle üle pikemalt mõtlema, siis ei leia katet. See on lihtsalt bravuurikas. Võib-olla peabki olema, ma ei tea. Kulka taotluses võis olla, aga kui ma päriselt mõtlen, siis ei tea. Võib-olla jätaks vaataja mängust välja ja lajataks iseendale vastu pead. Me ju ei ole mingid kasvatajad.

Kalle: Mina kedagi ümber kasvatada ei taha, lajatada vist ka mitte. Tahan muusikat teha/mängida. Käin oma karusammudega üle lava ja hoian suu kinni. 

Jarmo: minul on selle "lajatamise" lõiguga probleem, et ma kuidagi ei samastu. Sest minu senine kogemus "itaalia" lavaga näitab, et esitaja ja publik on vägagi eraldi. Publikul on seal eemal ikkagi suht turvaline. Ma saan mõttest aru (ise arvan sedasi), kuid ma ei saa/ taha nõustuda sõnastusega. Teistpidi ma jätaks selle lõigu üldse välja. Sest see ei anna ega võta kokkuvõttes tekstilt midagi ära. Ei anna tekstile väga olulislt infot juurde. 
minu arvates me ei saa neid mõtteid ka must-valgeks muuta. alati on olemas seal vahel pooltoonid. Ja kui me endi jaoks on oluline ausus,  mida ka hiljem tekstis esile tuuakse, siis kõlab see must-valgeks tegemine valetamisena publikule, või  et me soovime neid panna ütlema nii nagu me tahame. 

Helen: Jah, Kaja! Ja teised ka! Palju õnne!

Kokku me ei saa. Asju ei aruta.

Kaja: Tegin parandused ja viskasin välja need lajatamise asjad ja must valge kah. Aga mulle tundub nüüd, et see tööpealkiri "ZUGA teab tõde" on väga tähtis alguspunkt. Ja kui me ei lajata ja ei suru vaatajale peale oma seisukohti siis, ei ole selline intrigeeriv pealkiri üldse põhjendatud. Irooniliselt ja must-valgelt öeldes võiks siis pealkiri olla "elu on lill ja mina lendan kuidas tahan, sina vaata kuidas tahad" Meie teeme totaalset HEAD meelelahutust, kus on inimesel hea olla, kus vaatajal on võimalus nutta või naerda, samastuda või vastanduda. Aga kui me ei vädia midagi, siis millega nad samastuvad? Mängime lummavat, naljakat muusikat ja siis…..?

Ühesõnaga, kui see tõe asi ikka on mingi asi meie jaoks siis püüdkem mõelda mingeid väiteid, mis teie peas keerlevad ja millesse teie usute, selleks, et ka omavahel saada ühele joonele. 
Ja kui kajal ja jarmol on erinev tõde siis igaüks võib seda taaskord väita.
Näiteks:
- see on laul, kuigi ei ole riimi, kuigi ei ole muusikat, ega sõnu, on ainult korduv refrään. 
- karu ja jänes saavd elada kui perekond ja neil tulevad lapsed, kes on kassid
- lätlane on rikkam, kui eestlane.
- puud ei tohi saagida
- liha teeb kurjaks

Jarmo saatis teemad:
 - Kunst = teater; teater= meelelahutus; meelelahutus=äri; äri=kunst
- Armastus eksisteerib ainult kirjasõnas. Päriselus taandub kõik eneseimetlusele (ego upitamisele), rahale ja seksile.
- Kõik inimesed on head

Need on algimpulsid. Neist võib areneda hoopis miskit muud. Küll ma omad vastused protsessi käigus kätte saan.  Mida ma hea meelega ka teiega jagan :)
Need mõtteid võib sõnastada ka ümber nii, et nad kõlaksid naiivsemalt/ provokatiivsemalt,  kuid sisu/ iva jääks ikka alles. 

Tiina reageeris veidi hijem:
Panin kodukale inglise keelsed tekstid üles, ainult pole veel nähtaval, kui mihklil sabast kinni saan, küsin selle nõksu järgi, siis muutub nähtavaks.
Head pasta lõppu! hehee, tahtsin öelda - aasta, aga pasta on ju ka hea.

Mul pole tulnud pähe ühtegi nii head ideed, et seda kirjutada - vast ainult, et tahaks vaikida sügavmõtteliselt nagu helen. see on pigem nali. kui mõni päev oleks igav, siis saab ka mõni hea mõte pähe tulla.

Helen ei ole vastanud mitte midagi. Kalle ei ole vastanud mitte midagi.

Täna nägin unes Raido Mäge. Tema esindab meid nüüd Kulkas. Kohtusime temaga Vädras. Oli öö ja pime. Küsisin, et millise valemi alusel nad otsustasid meile igaleühele 500 euri anda? Ma ei mäleta mis ta vastas. Igal juhul ei tahtnud ta enam minuga väga rääkida. Läks ja lobises hoopis Taavetiga. Minu jurde tuli Jaak Prints ja veel mõned noored popid näitlejad. Neil oli huvitav värk kaasas. Selline kampsun, mille sisse sa istud ja seal on kaks toru, nii öelda silda. See olevat nüüd moodne auto. Sellele peavad olema ekstra mingid erilised load. Minagi proovisin sõita. Kampsun oli hea soe. Sellega saavat isegi Armeeniasse välja kihutada. 
Ja siis järsku nägin, et Tiina ja Raido räägivad oma vahel juttu.Raido on kuri ja heitis ette, et kes te üldse olete. Räägite küll, et muudkui teete ja teete aga mina ei näe. Kus kurat te teete siis. Inimesed ei tea teist mitte midagi. Ja mis taotlus see selline oli. Vaata Tiina, sellised read olid seal: 
võtan punase tera
ja keeran sest mera,
et kodu on pera 
ja sätin end kera…
Tiinal hakkab lõug värisema ja vihapisarad tulevad silma: "Mina ütlesin Kajale, et ta kirjutab alati kõik valesti. Minul oli hoopis teine mõte. Pagan kõik asjad tuleb ise üle kontrollida. "

Saadan zugale pärimised:
- kas teeme facbooki mingi zuga grupi?
- kas kaja hakkab kirjutama blogi taas?
- Nu kalle, kas elekter olemas?
- helen kas sul esimene skets kirjas?

No comments:

Post a Comment