19.oktoober.

Täna vaatas Enar meie läbimängu. Enne arutasime taas sama vana lõiku.

Kaja: Mul on imelik sinna minna tantsima, kui ma olen enne riielnud. Helen, kas sul ei ole?

Helen: Natuke on.

Jarmo: Mina jooksen selle pärast, et Kaja ütles.

Kaja: Jarmo,  ka sa saaksid eespool plekki olla ja seda peksta

Jarmo: Saan küll. Aga mu iseloom ei luba seda peksta.

Kaja: Ma ei saa samal ajal olla kohutavalt õudne ja müstiline ja siis ruutu, minna Jarmole valgust sättima.

Helen: Kas meil on vaja üldse valgust sättida?

Kaja: No jätame selle kah välja.

Tiina: See kõik ei peagi nii põhjendatud olema. See on ju teatri koht.

Kaja: Mis me sinna üldse tahame.

Jarmo: Totaalset mäsu.

Kaja: No tule siis möllama ja las Kalle tormab kah mööda lava.

Jarmo: See ei sobi mu rolliga, miks ma siis äkki päikesepoisiks hakkan, kui ma vahepeal kuri olen.

Kalle: Mina ei taha.

Siis jooksis Tiina eksamit andma. Lubasime talle, et me teeme variandid valmis, selleks ajaks, kui ta tagasi tuleb. Mina tegin pöördega pääsukesi ja Helen loopis mind kastanitega.

Kaja: Jarmo vaata, kas see oleks kift.

Helen: No kuule, see ei ole ju mäsu.

Kaja: See oleks selline viisakas valus värk.

Jarmo: Aga seda me ju ei taha.

Kaja: Okey, me teeme siis selle mäsu tsikkide ise ära. Teie mõelge Kallega selle lõpu tantsu peale.

Tiina tuli. Nu, teeme läbi. Tiina ehmatas ennast kinni ja ei leidnud enam endale seal ruumi. 

Läbimängus oli mõni vahetus parem ja mõni asi läks vussu.

Tiina jooksis taas kooli.

Enarile ei meeldi Kanuti puu põrand ja sinised seinad ja valge valgus ja see, kui näitleja asub nuppe näppima. Meeldisid aga palju tähtsamad asjad.

Endalegi hakkab tunduma, et tuleb äge etendus. 

Homme läheme tüdrukutega matkale.