19.oktoober.

Täna vaatas Enar meie läbimängu. Enne arutasime taas sama vana lõiku.

Kaja: Mul on imelik sinna minna tantsima, kui ma olen enne riielnud. Helen, kas sul ei ole?

Helen: Natuke on.

Jarmo: Mina jooksen selle pärast, et Kaja ütles.

Kaja: Jarmo,  ka sa saaksid eespool plekki olla ja seda peksta?

Jarmo: Saan küll. Aga mu iseloom ei luba seda peksta.

Kaja: Ma ei saa samal ajal olla kohutavalt õudne ja müstiline ja siis ruttu, minna Jarmole valgust sättima.

Helen: Kas meil on vaja üldse valgust sättida?

Kaja: No jätame selle kah välja.

Tiina: See kõik ei peagi nii põhjendatud olema. See on ju teatri koht.

Kaja: Mis me sinna kohta üldse tahame.

Jarmo: Totaalset mäsu.

Kaja: No tule siis möllama ja las Kalle tormab kah mööda lava.

Jarmo: See ei sobi mu rolliga, miks ma siis äkki päikesepoisiks hakkan, kui ma vahepeal kuri olen.

Kalle: Mina ei taha joosta, ma väljendan ennast läbi kitarri stiliseeritult.

Siis jooksis Tiina eksamit andma. Lubasime talle, et me teeme variandid valmis, selleks ajaks, kui ta tagasi tuleb. Mina tegin pöördega pääsukesi ja Helen loopis mind kastanitega.

Kaja: Jarmo vaata, kas see oleks kift.

Helen: No kuule, see ei ole ju mäsu.

Kaja: See oleks selline viisakas valus värk.

Jarmo: Aga seda me ju ei taha.

Kaja: Okey, me teeme siis selle mäsu tsikkide ise ära. Teie mõelge Kallega selle lõpu tantsu peale.

Tiina tuli. Nu, teeme läbi. Tiina ehmatas ennast kinni ja ei leidnud enam endale seal ruumi. 

Läbimängus oli mõni vahetus parem ja mõni asi läks vussu.

Tiina jooksis taas kooli.

Enarile ei meeldi Kanuti puu põrand ja sinised seinad ja valge valgus ja see, kui näitleja asub nuppe näppima. Meeldisid aga palju tähtsamad asjad.

Endalegi hakkab tunduma, et tuleb äge etendus. 

Homme läheme tüdrukutega matkale.

Helisatsin õhtul hoopis muus asjus “50 Lovely Waysi” muusika autorile Juha Valkeapääle. Ta oli väga kuri.

Juha: Miks ma pean lugema oma muusika kasutamisest facebookist?

Kaja: No kuule, me ainult proovisime. Meil oli nii kiire ja ma tahtsin millegiga kõlarid täis lüüa. Sinu muusika sobis ideaalselt.

Juha: Aga sa oleksid pidanud enne küsima

Kaja: Ma ei saa aru, miks see nii tätis on

Juha: See on minu looming. Viisakas on küsida

Kaja: Kas sina küsiksid, kui sa tahad oma etenduses teha neid hüppeid, mida mina “50 Lovely Waisis” tegin?

Juha: No, see on hoopis teine asi.

Kaja: Kuidas siis küll? Miks sa solvusid? Ma ei saa aru. Mina oleksin õnnelik kui sa mu tantsu kasutaksid.

Juha: No sellisel juhul peaksid sina võtma minu muusika ja selle ise selgeks õppima ja uuesti sisse mängima. Siis oleks see sama asi. See on minu teos.

Kaja: Nii on küll. Ma päriselt mõtlesin, et ma ei kasuta seda etenduses, vaid lihtsalt proovin, selle pärast ma ei küsinud. Vabandust.