Eile, pärast ZUGA proovi , kus tüdrukud näitasid poistele, mis nad vahepeal teinud on, läksin tsirkuse trenni. Seal oli üks 10 aastane tüdruk. Ma ei olnud teda varem niimoodi vaadanud. Ta oli ilus. Näost õrnalt higine, keskendunud enne sooritust, see järel õnnelik. Ta põles soovist olla elus. Mina armusin ära.
Veel olen vahepeal näinud sõbralike ja vaenulikke, häbenevaid ja ründavaid pilke.
Avasime Kanutis ZUGA vanade kostüümide müügi. See vähemalt karanteerib selle, et meile tulevad uued riided, kui miskit muud uut ei tule. Või oleme hoopis ilma. Ha - ha, midagi uut zugakatelt. Ärge minu “walking home solo” kleiti ostke, ma väga väga ei taha seda müüa.
Järgmine tihe prooviperiood.Jarmo on hoos. Ja see on väga hea asi. Ta ikkagi teeb soolo lõigu lõppu. Minul on kadunud järg. Ma ei ei saa aru enam, mis etendus see on ja miks see etendus on. Jõud on saanud otsa ja eesmärk on kadunud ära. Hakkan kergelt kõiki oma asju etendusest välja viskama. Ei jaksa põhjendada ja seleteda. Endal kaob kah usk. Aga kollektiiv ruulib. Mina ei peagi alati tugev olema.
Kalle nägi unes, et ta saadab ZUGA pikalt. See kuramuse Kaja tahetud vikerkaar ajab juhtme kokku. Peale proovi võtsime õlle ja rääkisime rahulikult kõik üle. Leidime, et see ei ole MIM-projekt, kus oleks kompressoriga reaalset vikerkaart vaja tekitada, meil on ikkagi padu tatsuteatri lõik. Seal saab kasutada teatris olemas olevaid vahendeid.
Pühapäeval läbimäng. Esimesed vaatajad. Mängida oli põnev. Väljaspool etendust ei ole nii põnev. Pikkus: 1.12. Mõnus. Tahaks juurde teha 30.minutit ja siis lemmik osi ehk printsesse tapma.
Martin käis vaatamas. Tema käest palusime pilti ja ETV kultuuriteate lõiku. Martin arvas, et noore isana saab ta teha ainult ühe asja. Olgu nii Margus teeb pildi. Martin filmib üles ja Kalle lõikab. Liina aitab kostüümide ja muu lavalise visuaalis osas. Keegi raha ei saa. Ikkagi meie vanad sõbrad.
No comments:
Post a Comment